Kõik algab perekonnast, ka see, mida me noorte riskikäitumise all mõistame. Eestimaa pered ei püsi enam koos, abielulahutuste määr ulatub 80%ni. Lapsi kasvatavad enamasti emad ning ka lasteaias ja koolis
domineerib naisõpetajate osakaal. Naised teevad oma parima, kuid siiski jääb lastel isa toetav eeskuju puudulikuks. Isa mõju on see, mis tagab noorele sisemise turvatunde, distsiplineerituse. 

Kuna isapoolne lapse arengut suunav roll on vähene, satuvad kõrgema energiatasemega lapsed tihti probleemidesse – kool jääb lõpetamata, satutakse kuritegelikule teele, tarvitama sõltuvusaineid. Poisid omandavad vajalikud mehe/isa oskused nö töö käigus, kuid enamasti jääb sellest väheks. Tulemuseks on abielulahutused ning uus üleskasvav isa eeskujuta põlvkond mehi. 
Isata kasvanud tüdrukutel jääb tihti vajaka sisemisest enesekindlusest. Kuna isa tähelepanust on jäänud puudu, hakatakse seda otsima juhusuhetest ning tihti liiga varajases eas. 

Näeme riskinoortega tegelemist ühe olulisima tegevusena, millega meie ühiskonda perspektiivis tervemale arengujoonele suunata.